Yintoni i-microalgae?

Ii-Microalgae zihlala zibhekisa kwii-microorganisms eziqulethe i-chlorophyll a kwaye zikwazi ukwenza i-photosynthesis. Ubungakanani bazo buncinci kwaye i-morphology yazo inokuchongwa kuphela nge-microscope.

Ii-microalgae zisasazeke kakhulu emhlabeni, emachibini, elwandle, nakwezinye iindawo zamanzi.

Kukho iintlobo ze-algae eziqikelelwa kwisigidi kwihlabathi liphela, ngelixa okwangoku kukho iintlobo ze-microalgae ezingaphezu kwama-40000 kuphela ezaziwayo.

Ii-microalgae eziqhelekileyo zoqoqosho ziquka iHaematococcus pluvialis, iChlorella vulgaris, iSpirulina, njl.

Yintoni enokwenziwa zi-microalgae?

Isibatha

Kwimveliso yezorhwebo ye-shellfish fry kuqoqosho lwezolwandle, i-marine unicellular algae isetyenzisiwe njengesithiyo se-shellfish larvae kumanqanaba ahlukeneyo ophuhliso. Okwangoku, i-marine unicellular algae ephilayo ibisoloko ithathwa njengesithiyo esilungileyo se-bivalve larvae kunye ne-juveniles.

Ukucocwa kweendawo zamanzi ezifuywayo

Ngenxa yokukhuthazwa okunzulu kweemodeli ze-aquaculture eTshayina, uninzi lwamanzi e-aquaculture akwimeko ye-eutrophication unyaka wonke, kwaye iintyatyambo ze-algal zihlala zisenzeka. Njengenye yezona ntlobo zixhaphakileyo zeentyatyambo ze-algal, i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka iye yathintela kakhulu uphuhliso olusempilweni lwe-aquaculture. Iintyatyambo ze-Cyanobacteria zineempawu zokusasazwa ngokubanzi, ukuziqhelanisa okunamandla, kunye namandla okuzala aqinileyo. Ukuqhambuka kwe-Cyanobacteria kudla isixa esikhulu seoksijini, okubangela ukwehla ngokukhawuleza kokucaca kwamanzi. Ukongeza, inkqubo ye-metabolic ye-algae eluhlaza okwesibhakabhaka ikwakhupha isixa esikhulu setyhefu, ichaphazela kakhulu ukukhula nokuzala kwezilwanyana zasemanzini.

I-Chlorella yeyaseChlorophyta phylum kwaye yi-algae eneseli enye esasazeke ngokubanzi kwindalo. I-Chlorella ayisebenzi nje kuphela njengesibambiso sendalo esihle kwizilwanyana zasemanzini, kodwa ikwafunxa izinto ezifana ne-nitrogen kunye ne-phosphorus emanzini, inciphisa amanqanaba e-eutrophication kunye nokucoca umgangatho wamanzi. Okwangoku, izifundo ezininzi malunga nokunyangwa kwamanzi amdaka yi-microalgae zibonise ukuba i-microalgae inemiphumo emihle yokususa i-nitrogen kunye ne-phosphorus. Nangona kunjalo, i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka, ebeka umngcipheko omkhulu kwi-aquaculture, yimveliso ye-phosphorus ephezulu kunye ne-nitrogen emanzini. Ke ngoko, ukusebenzisa i-microalgae ukususa i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka kubonelela ngendlela entsha ekhuselekileyo kwindalo yokunyanga iintyatyambo ze-algae eziluhlaza okwesibhakabhaka.

Iziphumo zovavanyo zibonisa ukuba iChlorella vulgaris inokususa ngempumelelo izondlo ezifana ne-nitrogen kunye ne-phosphorus emanzini. Ngoko ke, umthombo wezondlo ze-algae eluhlaza okwesibhakabhaka uyanqunyulwa ngokusisiseko emanzini e-aquaculture, uzigcine zikumgangatho ophantsi kwaye uthintele ukuqhambuka kwazo. Ukongeza, kunokwenzeka ukwandisa umoya kwiindawo zamanzi e-aquaculture kunye nokugcina ukukhululwa kwe-algae encinci kwiindawo zamanzi e-aquaculture, ekugqibeleni wenze i-algae encinci ibe yintlobo ekhuphisanayo kwiindawo zamanzi e-aquaculture, ngaloo ndlela kuthintelwe ukuvela kweentyatyambo ze-algae eluhlaza okwesibhakabhaka.

Ngokwembono yendalo kunye nophuhliso olusempilweni lweshishini lasemanzini, ukusebenzisa ukhuphiswano oluluncedo lwe-algae ukucinezela iintyatyambo ze-algae eziluhlaza okwesibhakabhaka yeyona ndlela ithembisayo yokulawula i-algae. Nangona kunjalo, uphando lwangoku alukagqibeleli. Kwinjineli esebenzayo yokulawula iintyatyambo ze-algae eziluhlaza okwesibhakabhaka, ukhetho olupheleleyo lweendlela zomzimba, iikhemikhali, kunye nebhayoloji kunye nokuzivumelanisa neemeko zasekuhlaleni lolona khetho lufanelekileyo.

Ukugcinwa kwamandla kunye nokunciphisa ukukhutshwa komoya

Ukususela kwiNguquko yezeMishini, abantu bakhuphe isixa esikhulu se-CO2 emoyeni, nto leyo ebangele ukufudumala kwehlabathi. Ii-Microalgae zisebenza kakuhle kwi-photosynthesis, zisebenzisa i-photosynthesis ukulungisa ikhabhoni nokuvelisa izinto eziphilayo, nto leyo enciphisa impembelelo ye-greenhouse.

Iimveliso zempilo kunye nokutya okusebenzayo: iipilisi, iipowders, izongezo

I-Chlorella vulgaris

I-Chlorella inefuthe elikhulu ekukhuthazeni ukuphiliswa kwezifo ezininzi kunye neempawu ezingaphantsi kwempilo, kubandakanya izilonda zesisu, ukwenzakala, ukuqhina, i-anemia, njl. Isicatshulwa samanzi seChlorella vulgaris sineempawu ezicacileyo zokukhuthaza ukukhula kweeseli, ngoko ke ibizwa ngokuba yiChlorella Growth Factor (CGF). Izifundo zamva nje zibonise ukuba i-CGF inako ukonyusa amajoni omzimba, ukususa iintsimbi ezinzima emzimbeni womntu, kunye nokunciphisa iswekile yegazi kunye noxinzelelo lwegazi. Kwiminyaka yakutshanje, uphando luye lwabonisa ngakumbi ukuba iChlorella vulgaris ikwanazo neziphumo ezininzi ezifana nokulwa nethumba, i-antioxidant, kunye ne-anti radiation. Ukusetyenziswa kwesicatshulwa samanzi seChlorella kwicandelo lezonyango kunokuba yenye yeendlela ezibalulekileyo zophando lwexesha elizayo kunye nokusetyenziswa kwemizi-mveliso.

ISpirulina (Spirulina)

I-Spirulina ayinabungozi kwaye ayinabungozi, kwaye isetyenziswa njengokutya ngabantu bomthonyama kufutshane neLake Texcoco kwiMexico yamandulo kunye neLake Chad eAfrika. I-Spirulina inemiphumo eyahlukeneyo kwimpilo yabantu, njengokunciphisa amafutha egazini, i-cholesterol, uxinzelelo lwegazi, ukulwa nomhlaza, kunye nokukhuthaza ukukhula kweebhaktheriya eziluncedo emathunjini. Inempembelelo ethile yokunyanga isifo seswekile kunye nokusilela kwezintso.


Ixesha lokuthumela: Agasti-19-2024