Kuyini i-microalgae?

Ama-microalgae ngokuvamile abhekisela kuma-microorganism aqukethe i-chlorophyll a futhi akwazi ukwenza i-photosynthesis. Usayizi wawo ngamunye mncane futhi ukuma kwawo kungabonakala kuphela ngaphansi kwe-microscope.

Ama-microalgae asakazeke kabanzi ezweni, emachibini, olwandle, nakwezinye izindawo zamanzi.

Kunezinhlobo ze-algae ezilinganiselwa ku-1 million emhlabeni jikelele, kuyilapho okwamanje kunezinhlobo ze-microalgae ezingaphezu kuka-40000 kuphela ezaziwayo.

Ama-microalgae ajwayelekile kwezomnotho afaka phakathi i-Haematococcus pluvialis, i-Chlorella vulgaris, i-Spirulina, njll.

Yini engenziwa yi-microalgae?

Isicupho

Ekukhiqizweni kwe-shellfish fry kwezentengiselwano emnothweni wasolwandle, ulwelwe lwasolwandle oluyi-unicellular luye lwasetshenziswa njengesibawo sezibungu ze-shellfish ezigabeni ezahlukene zokukhula. Kuze kube manje, ulwelwe lwasolwandle oluyi-unicellular oluphilayo luye lwabhekwa njengesibawo esingcono kakhulu sezibungu ze-bivalve kanye nezinsana.

Ukuhlanzwa kwezindawo zamanzi ezifuywayo

Njengoba kukhushulwa ngokujulile amamodeli okufuywa kwezinhlanzi eShayina, izindawo eziningi zamanzi okufuywa kwezinhlanzi zisesimweni sokugcwala kwamanzi unyaka wonke, futhi ukuqhakaza kwe-algal kuvame ukuvela. Njengenye yezinhlobo ezivame kakhulu zezimbali ze-algal, i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka ivimbele kakhulu intuthuko enempilo yokufuywa kwezinhlanzi. Ukuqhakaza kwe-Cyanobacteria kunezimpawu zokusabalala kabanzi, ukuzivumelanisa nezimo okunamandla, kanye namandla okuzala aqinile. Ukuqubuka kwe-Cyanobacteria kudla inani elikhulu lomoya-mpilo, okubangela ukwehla okusheshayo kokucaca kwamanzi. Ngaphezu kwalokho, inqubo ye-metabolic ye-algae eluhlaza okwesibhakabhaka ikhipha inani elikhulu lobuthi, okuthinta kakhulu ukukhula nokuzala kwezilwane zasemanzini.

I-Chlorella ingeye-Chlorophyta phylum futhi iyi-algae eneseli elilodwa enokusabalala okubanzi kwemvelo. I-Chlorella ayisebenzi nje kuphela njengesibambo semvelo esihle kakhulu sezilwane zasemanzini, kodwa futhi imunca izinto ezifana ne-nitrogen ne-phosphorus emanzini, inciphisa amazinga e-eutrophication kanye nekhwalithi yamanzi ahlanzekile. Njengamanje, izifundo eziningi zokwelashwa kwamanzi angcolile yi-microalgae zibonise ukuthi i-microalgae inemiphumela emihle yokususa i-nitrogen ne-phosphorus. Kodwa-ke, i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka, ebeka usongo olukhulu ekulimeni kwezinhlanzi, iyimikhiqizo ye-phosphorus ephezulu ne-nitrogen emanzini. Ngakho-ke, ukusebenzisa i-microalgae ukususa i-algae eluhlaza okwesibhakabhaka kunikeza indlela entsha ephephile yemvelo yokwelapha izimbali ze-algae eluhlaza okwesibhakabhaka.

Imiphumela yokuhlolwa ikhombisa ukuthi i-Chlorella vulgaris ingasusa ngempumelelo izakhamzimba ezifana ne-nitrogen ne-phosphorus emanzini. Ngakho-ke, umthombo wezakhamzimba we-algae eluhlaza okwesibhakabhaka unqanyulwa ngokuphelele emanzini okufuya, uzigcine zisezingeni eliphansi futhi uvimbele ukuqubuka kwazo. Ngaphezu kwalokho, kungenzeka ukwandisa umoya ezindaweni zamanzi okufuya nokugcina ukukhishwa kwe-algae encane ezindaweni zamanzi okufuya, okwenza i-algae encane ibe yizinhlobo ezinenzuzo yokuncintisana ezindaweni zamanzi okufuya, ngaleyo ndlela kuvinjelwe ukuvela kwezimbali ze-algae eluhlaza okwesibhakabhaka.

Ngokombono wemvelo kanye nentuthuko enempilo yemboni yasemanzini, ukusebenzisa umncintiswano we-algae ozuzisayo ukucindezela izimbali ze-algae eziluhlaza okwesibhakabhaka kuyindlela ethembisayo kakhulu yokulawula i-algae. Kodwa-ke, ucwaningo lwamanje alukakapheleli. Ebunjiniyeni obusebenzayo bokulawula izimbali ze-algae eziluhlaza okwesibhakabhaka, ukukhetha okuphelele kwezindlela zomzimba, zamakhemikhali, nezebhayoloji kanye nokuzivumelanisa nezimo zendawo kuyindlela engcono kakhulu.

Ukongiwa kwamandla kanye nokunciphisa ukukhishwa komoya

Kusukela ngeNguquko Yezimboni, abantu bakhiphe inani elikhulu le-CO2 emkhathini, okubangele ukufudumala komhlaba. Ama-microalgae asebenza kahle kakhulu nge-photosynthesis, asebenzisa i-photosynthesis ukulungisa ikhabhoni nokukhiqiza izinto eziphilayo, okunciphisa ijubane lomphumela wokushisa komhlaba.

Imikhiqizo yezempilo kanye nokudla okusebenzayo: amaphilisi, izimpushana, izithasiselo

I-Chlorella vulgaris

I-Chlorella inomthelela omkhulu wokukhuthaza ekwelapheni izifo eziningi kanye nezimpawu ezingaphansi kwezempilo, okuhlanganisa izilonda zesisu, ukulimala, ukuqunjelwa, i-anemia, njll. I-extract yamanzi ye-Chlorella vulgaris inezici ezisobala zokukhuthaza ukukhula kwamaseli, ngakho-ke ibizwa ngokuthi i-Chlorella Growth Factor (CGF). Izifundo zakamuva zikhombisile ukuthi i-CGF inamandla okuthuthukisa amasosha omzimba, isuse izinsimbi ezisindayo emzimbeni womuntu, futhi yehlise ushukela wegazi kanye nomfutho wegazi. Eminyakeni yamuva nje, ucwaningo luye lwabonisa ukuthi i-Chlorella vulgaris inemiphumela eminingi efana nokulwa nomdlavuza, i-antioxidant, kanye nemisebe elwa nomdlavuza. Ukusetshenziswa kwe-extract yamanzi ye-Chlorella ensimini yezemithi kungaba enye yezindlela ezibalulekile zocwaningo lwesikhathi esizayo kanye nezicelo zezimboni.

I-Spirulina (i-Spirulina)

I-Spirulina ayinabo ubuthi futhi ayinangozi, futhi ibilokhu isetshenziswa njengokudla ngabantu bomdabu eduze kweLake Texcoco eMexico yasendulo kanye neLake Chad e-Afrika. I-Spirulina inemiphumela ehlukahlukene empilweni yabantu, njengokwehlisa amafutha egazini, i-cholesterol, umfutho wegazi ophakeme, ukulwa nomdlavuza, kanye nokukhuthaza ukukhula kwamagciwane anenzuzo emathunjini. Inethonya elithile lokwelapha isifo sikashukela kanye nokwehluleka kwezinso.


Isikhathi sokuthunyelwe: Agasti-19-2024